Raha tuleb ja läheb, aga kvaliteet jääb – see mõte käib mul peas iga kord, kui avan kapiukse ja näen seal oma tumedat teksakleiti. Ostsin selle volcom dresses on sale kampaania ajal eelmisel aastal ja arvasin, et saan lihtsalt ühe suvekleidi. Nüüd, pärast lugematuid pesutsükleid, reisivaid kokkupõrkeid kohvritega ja üht grilliõhtut, kus ma sellele ootamatult veini pritsisin, näeb ta endiselt välja nagu esimesel päeval. Kui tüdrukud töö juures uurivad, kust leidsin nii “kindla” kleidi, vastan ausalt: volcom eesti veebipoest, aga mitte hinnasildi, vaid kvaliteedi pärast.
Kord nägin instagramis reklaami, kus kiideti taevani ülikõrge hinnaga minimalistlikku kleiti, mida müüdi “ainult valitud kaupmeestel”. Ma naersin, sest mul on sama lõikega kleit, mis maksis murdosa sellest, aga on valmistatud vastupidavamast kangast. Selle leidsin jällegi volcom eesti valikust, kui olin pool ööd unetult veebis surfanud. Hommikul tundus ost mõttetu, aga nüüd on see kleit muutunud minu lemmikuks – just sellepärast, et ta ei karju brändi, vaid sosistab kvaliteeti. Ja kui keegi küsib, kus ma selle kleidi sain, ütlen ausalt: “Odavam kui minimalistide unistus, aga vastupidavam kui nende eneseuhkus.”
Kohvrist tuleb välja kulumisjäljega kleit ja sa mõtled, kuidas selle asemel oleks tore leida midagi, mis ei vinguks pärast kolmandat pesu. Minu sõbranna Katariina ütles eelmisel nädalal, et ostis volcom dresses on sale ja ei pidanud enam väsinud õmblusi nägema. Ta ei rääkinud hinnast, vaid sellest, kuidas kangas püsis sama pehme ka pärast seda, kui ta sellega laupäeva hommikul surfikoolitusel käis ja pühapäeval perega grillile. Kui kuuled sellist lugu, hakkad tõesti kahtlema, kas säästupoe allahindlus on ikka see, mis su garderoobi päästab.
Raha võib olla lühike tee uue asja omamiseni, aga see, mis jääb aastateks, on tunne, et sa ei pea iga hooaja alguses kapis suurt sorteerimist tegema. Ma mäletan, kuidas mu vanaema ütles: „Kui ostad odavalt, ostad kaks korda.“ Tema ei elanud küll akna all, kus reklaamid karjusid 70 % soodukast, aga tema sõnum oli sama, mida ma täna kuulen kõikidelt, kes on leidnud volcom eesti valikust endale lemmiku. Kvaliteet ei ole luksus, vaid viis öelda, et sa hoolid iseendast ja ajast, mida raiskad asjade otsimisele.
Eelmisel suvel käisin Saaremaal surfilaagris ja õhtul telgis viskasin selga oma vana dressipluusi, mis lõhnas nagu mädanenud kanep. Laagrikaaslane Maris naeris, et tema volcom hoodies womens püsis terve nädala värskena, kuigi ta käis samas lainetes ja lõkke ääres. Ta ei kihutanud autoga linna juurde ostukeskusesse, vaid oli lihtsalt ostnud midagi, mis tal kodus juba olemas oli. Sellest ajast saadik mõtlen, et raha ei anna sulle aega, mida sa kulutad uue asja otsimisele, kvaliteet aga annab sulle vabaduse mitte otsida.
Mõnikord lähen pärast tööd mere äärde lugema ja näen, kuidas päikeseloojanguvalguses kõik hõbedased detailid sädelevad. Mul on seljas sama kapuutsiga kampsun, mille ostsin kolm aastat tagasi, ja ma ei tunne, et peaksin seda varjama. See on üks neid riideid, mis ei karju logoga, vaid sosistab: „Ma olen siin, et püsida.“ Kui ma selle ostsin, ei mõelnud ma, et sain odavalt, vaid et sain targalt. Ja kui keegi küsib, kust see on, ütlen lihtsalt, et leidsin selle volcom eesti lehelt ühel unetul ööl, kui ma ei viitsinud suurte kaubamajade uksi lükata.
Mäletan, kuidas mu õde käis eelmisel aastal Pariisis ja tuli tagasi kotitäie turistikaubaga, mis praegu seisavad tema kapis nagu kollased kaardid. Ta ütles, et need olid odavad ja armsad, aga ta ei kanna neid, sest kangas tundub juba esimesel pesul nagu paber. Mina aga ostsin sama reisi ajal veebist volcom dresses on sale ja kannan seda kleiti siiani, kui lähen kontserdile või kohvikusse, kus tahaks näha välja nagu inimene, kes teab, mis talle sobib. Vahe on selles, et ma ei pea mõtlema, kas kleit peab vastu, vaid kas ma tahan täna olla rohkem mina ise.
Kui mul on halb päev, tõmban kapuutsi üles ja kõnnin läbi vanalinna tänavate, kus vanad majad näevad välja nagu vanaemade käsitöö. Mulle meeldib see tunne, et ma ei pea kartma, et keegi vaatab mu riideid ja mõtleb, et need on juba eilne uudis. volcom hoodies womens on justkui sõber, kes ütleb, et see, mis on sees, loeb rohkem kui see, mis peal. Ja kui ma tagasi jõuan koju, ei viska ma seda pesukorvi nagu midagi, millest tahan kiiresti vabaneda, vaid riputan riidepuule, sest tean, et see kohtub minuga homme uuesti.
Eile istusin kohvikus ja kuulsin kõrvalt, kuidas kaks neiut arutasid, kuidas üks neist ostis odava jaki ja nüüd peab selle iga kuu nõeluma. Teine vaatas oma tassist ja ütles: „Ma ostan harva, aga siis midagi, mis mind ei häbene.“ Ma ei saanud vastu panna ja ütlesin neile, et ma tean täpselt, kust leida volcom eesti, kus sa ei pea valima hinna ja kvaliteedi vahel. Nad vaatasid mind nagu ma oleks paljastanud mingi saladuse, aga tegelikult on see lihtsalt teekond tagasi iseenda juurde, kus sa ei pea ostma kogu aeg, vaid ostad siis, kui tunned, et see asi võib sind kanda, mitte sina teda.
Kui ma vaatan oma kappi täna, ei näe ma seal kuhjadena riideid, mis ootavad, millal ma leian neile aega. Ma näen asju, mis on minu lood osaks saanud: kleit, millega käisin esimesel kohtingul pärast lahkuminekut; kampsun, mis püsis seljas, kui mu väike vend sai esimese töökoha ja me läksime tähistama; kleit, mis sain volcom dresses on sale ja mis nüüd seisab seal nagu mälestus, mitte ost. See on see hetk, kui sa mõistad, et raha ei mõõda mitte seda, mis on hinnasildil, vaid seda, mis jääb alles siis, kui kõik teised asjad on läinud.